Kui püüaksime uurida, mis saadab inimest kogu tema teekonnal progressile, siis tuleks ilmselt tõdeda, et selleks on kõige tavalisem olmetolm. Immunoloogide andmetel kahekordistub allergikute arv maailmas iga 10 aasta tagant.

1964. aastal eraldas hollandi teadlaste grupp tolmust Dermatophagoides pteronyssinuse tüüpi tolmulestad. Nendest saadud allergeen kutsus esile iseloomuliku nahareaktsiooni olmetolmu suhtes allergilistel inimestel.

Tänaseks päevaks on olmetolmus leitud 150 eri liiki tolmulestasid, mille seas Dermatophagoides pteronyssinus on kõige enam allergeene tekitav. Meie eluruumid aga tagavad neile üsna mugava keskkonna: ligi 50% niiskuse, temperatuuri vahemikus 20-25°C ja hapniku.

• - 1 gramm olmetolmu sisaldab 2000 kuni 15000 tolmulesta;
• - Statistiliselt keskmises korteris sisaldub seega kuni 700 miljonit kodutolmulesta ekskrementide osakest.

Lestade pisiosakestel (10 kuni 40 mikronit) ja nende elutegevuse jääkproduktidel on erakordne allergiat esilekutsuv võime.

Õhku sattudes ei lange need pikema aja jooksul alla, sissehingamisel aga satuvad meie organismi. Iga päev hingame sisse 12 tuhat liitrit õhku, seega ka 6 miljardit tolmukübet, st ca 2 supilusikatäit tolmu.

Peale tolmulestade sisaldab olmetolm veel tervet suurt allergeenide gruppi, kuhu kuulub lemmikloomade ja inimese kõõm, puuvilla- ja linakiud, hallitusseened, vatt, suled, putukad, nende jäänused ja eritised, liimiosakesed raamatukaantest, kartongkarpidest ja mööblist.

Tolm moodustub vahetpidamata kangast tarbeesemete vananemisel ja purunemisel (madratsid, padjad, pehme mööbel, vaibad, kardinad, mänguasjad jpm). Lisagem veel bakteriaalne ja viirussaastus, tubakasuits ja köögilõhnad ning saamegi tervikliku pildi.

Ökoloogide hinnangutel on eluruumide õhk välisõhust 4-6 korda saastatum ning 8-10 korda toksilisem, sest kodus on segunenud nii siseõhu kui ka välisõhu saaste ning tänu sellele saastajate arv toas on kuni 70% suurem kui õues.

Kui tolm, mustus ning allergeenid saada õhust kätte ennem, kui nad jõuavad meie asjade peale tagasi ladestuda ning jõuame seda kõike endale sisse hingata muutuks meie siseruumi õhk oluliselt puhtamaks ning värskemaks.

Seda kõike suudavad pakkuda meie suurepärased õhupuhastid.

Formaldehüüdi teine nimetus on sipelghape, mis tekitab nii ülehappesust kehas kui ka närvikahjustusi. Sipelghape on tervisele ohtlik nii naha kaudu kui sisse hingates! Maks ja neerud võivad samuti kahjustatud saada. SEE ON IGAS KOGUSES OHTLIK.

Formaldehüüd on tugeva lõhnaga värvitu gaas, mida kasutatakse ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel, mööbli valmistamisel. Peamine formaldehüüdi allikas kodus on puitlaastplaatidest viimistlus(paneelid) ning mööbel, kuna puitlaastplaatide valmistamisel kasutatakse kahte tüüpi formaldehüüdivaike: fenoolformaldehüüd- ja karbamiidvaigud. Ka happe mõjul kõvenevad lakid, värvid, pinnatöötlemisvahendid, tekstiilid ja põrandakattevaibad võivad sisaldada formadehüüdi, kust see eraldub siseõhku.

Formaldehüüd pärineb ka tubakasuitsust, põletamise gaasidest ja desinfektsioonivahenditest. Formaldehüüd on madalal kontsentratsioonil olemas nii välis- kui ka siseõhus, tavaliselt 0,06ppm (parts per million). Kui formaldehüüdi kontsentratsioon

tõuseb kuni 0.1 ppm, täheldatakse silmade ja hingamisteede limaskestade ärritust (konjunktiviit, köha).
Formaldehüüd on tugev allergeen ning võib põhjustada allergilist nohu, hingamisteede haigusi (allergilist bronhiiti või bronhiaalastmat).

Sümptomid:

1. Silmade-nina-kurgu ärritus
2. nina-kurgu põletik
3. südametöö häired
4. bronhiit
5. arrituvus, väsimus
6. külmetuse sarnane haigestumine
7. peavalud
8. peapööritus
9. keskendumise häired
10. astma
11. hingeldamine
12. pisarate jooks
13. osaline kõriturse